Kui keegi küsib minult nõu, kuhu planeerida üks tõeliselt õnnestunud perepuhkus Eestis, siis mu keel ei väsi kordamast: Eesti Maanteemuuseum. Sel nädalavahetusel pakkisimegi oma kamba kokku ja võtsime suuna Põlvamaale, Varbuse külasse. Ma teadsin, et see on lahe koht, aga et seal nii palju uut avastamist on, tuli meile kõigile üllatuseks. Eesti Maanteemuuseum pole lihtsalt muuseum – see on koht, kus ajalugu ja tänapäeva tehnoloogia on segatud üheks suureks mänguväljakuks, mis pakub elamusi nii väikestele lastele kui ka vanematele.
Eesti Maanteemuuseum on üks Eesti külastatuimaid muuseume ja seda põhjusega – see on Eesti suurim tehnikamuuseum, mis haarab enda alla nii sisetingimuste näitused, välialad masinatega kui ka liikluslinnaku. Muuseum asub kaunis Lõuna-Eesti looduses, Varbuse endise postijaama ümbruses, ja siin saab vabalt terve päeva veeta. Meie külastasime muuseumi suvel ja ilm oli ideaalne, aga muuseum sobib külastamiseks aasta ringi, sest suur osa näitustest on siseruumides. Kui sul on Muuseumikaart, pääsed siia tasuta – ja see on kindlasti üks neist kohtadest, kuhu tahad korduvalt tagasi tulla.
Maanteemuuseum avati 1995. aastal ja on sellest ajast palju kasvanud. Tänapäeval hõlmab muuseumi territoorium mitut hoonet, suurt väliala ja liikluslinnakut. Muuseum kuulub Eesti olulisemate muuseumide hulka ja on eriti armastatud lastega perede seas. Iga-aastaselt külastab muuseumit üle 50 000 inimese, mis teeb sellest ühe Lõuna-Eesti populaarseima turismiobjekti. Meie oleme nende külastajate hulgas juba kolmandat korda ja iga kord avastame midagi uut!
Alguspunkt: Nostalgia ja “Peedist pesumasin”
Meie päev algas ajaloolises Varbuse postijaamas. Kohe peamajas ootas meid näitus nimega “Peedist pesumasin: leidlikkus teel”. Ma pean ütlema, et see oli puhas nostalgialaks meile, lapsevanematele, aga lastele oli see justkui sissevaade mingisse paralleeluniversumisse. Nad uurisid suurte silmadega, kuidas vanasti asju nullist ise ehitati, sest poest polnud lihtsalt midagi saada.
Eriti nutikas lahendus on sealne suur seinapusle. Samal ajal kui mina süvenenult tekste lugesin ja vanu fotosid uurisin, mässasid lapsed pusle kallal. See on muuseumi poolt geniaalne lüke, anda vanematele hetk aega süvenemiseks, samal ajal kui lapsed on tegevuses. See ongi see, mis teeb sellest kohast ühe parima muuseumi lastele – tegevust jagub kõigile korraga.
Peamaja esimese korruse näitus annab hea ülevaate Eesti teede ja transpordi ajaloost. Siin on nii vanu fotosid, kaarte kui ka päris esemeid – vanaaegsetest jalgratastest kuni postitõlladeni. Lastele jäid eriti meelde interaktiivsed stendid, kus sai ise nuppe vajutada ja ekraanidel infot uurida. Meil kulus siin umbes 45 minutit, aga võib ka kauem jääda, kui ajalugu tõsisemalt süveneda.
Lastemuuseum ja keldri saladused
Peamaja teisel korrusel asub eraldi lastemuuseum, kus rõhk ongi puhtalt mängul ja avastamisel. Seal on nii palju ruumi, et lapsed said end korraks tühjaks joosta, kuni me järgmist etappi planeerisime. Kuna väljas paistis soe suvepäike, otsustasime korraks põigata sisehoovi keldrisse. See oli suurepärane idee, sest keldri jahedus pakkus kuuma päeva eest mõnusat leevendust. Seal uurisime vanu tõldu ja proovisime järele, kui raske see kuulus “hobujõud” siis tegelikult on. Meie naispere igatahes seda pommi maast lahti ei sikutatud – hobustel oli ikka kõvasti rohkem rammu!
Lastemuuseumis on mitu erinevat tuba, igal oma teema. Ühes saab ehitada teed ja sildu, teises proovida erinevaid transpordivahendeid. Keldrikorrusel on põnev labrünt, kus lapsed saavad taskulambiga pimedas seikleda – meie väike poeg käis seal kolm korda läbi ja oleks veel läinud! Eriti meeldis mulle see, et muuseum on mõelnud eri vanustele – nii 3-aastane kui ka 10-aastane leiab siin tegevust. Külastuseks kulus meil lastemuuseumis eraldi umbes tund aega.
Väliala: Masinahallid ja hiigelsuured masinad
Edasi liikusime muuseumi hiigelsuurele välialale, mis on kui üks suur masinate paraad. Seal on kõike: teerulle, traktoreid, busse ja isegi Eesti enda meistrite ehitatud masinaid. Meie perele avaldas kõige rohkem muljet väike masinahall, kus sai näha ühistranspordi ajalugu. See on tõeline vaatamisväärsus Eestis, sest nii kontsentreeritud hulgal tehnikat ühes kohas mujalt ei leia. Lapsed ronisid igale poole (kuhu lubatud) ja kujutasid ette, kuidas nad nende hiiglastetga teid ehitavad. Eraldi väärib märkimist ka teehooldusmasinate kogu, kus saab näha, kuidas Eesti teid aastakmeneteid tagasi hooldati. Väliala on nii suur, et soovitan mugavad jalatsid – kõndimist on palju ja pinnas on kohati ebatasane. Vihmase ilmaga saab suurema osa masinatest siiski kaetud hallides vaadata.
Väliala on tõeliselt muljetavaldav – siin on üle saja masina ja sõiduki. Masinahallides saab näha nii töökorras restaureeritud veteranautosid kui ka hiigelsuuri teeröövmasinaid, mille kõrval tunned end tillukesena. Lastele meeldis eriti see, et paljudesse masinatesse sai ronida ja rooli keerata. Ühes hallis on ka simulaator, kus saad proovida teerulli juhtimist – see on ootamatult keeruline ja lõbus! Soojal ajal on väliala eriti nauditav, sest masinate vahel on ka piknikulauad ja roheline muru.
Liikluslinnak oli päeva vaieldamatu nael!
Kui me jõudsime liikluslinnakuni, siis oli selge, et siit me niipea tulema ei saa. See on koht, kus lapsed saavad elektriautodega päris liikluses osaleda, seal on märgid, ülekäigurajad ja reeglid. See on parim viis õpetada lastele liiklusohutust läbi mängu. Lisaks elektriautodele proovisime ära ka igasugused muud veidrad liikumisvahendid: hoverboard’id, trikirattad ja isegi hiigelsuure esirattaga vanaaegse ratta. Valik on nii lai, et sobib nii mudilasele kui ka teismelisele. Meie väike tütar sai oma esimese „juhiloa“ ja oli nii uhke! Soovitan linnakut külastada kohe muuseumipäeva alguses, kui järjekorrad on lühemad.
Liikluslinnak on avatud soojal aastaajal (tavaliselt maist septembrini) ja see on kindlasti põhjus, miks tasub Maanteemuuseumit just suvel külastada. Linnakus on päris liiklusmärgid, foorid, ülekkäigurajad ja isegi raudteeülesõit. Lapsed saavad valida eri suuruses elektriautode vahel – väiksematele on aeglasemad mudelid ja suurematele natuke kiiremad. Üks ring kestab umbes 15 minutit ja meie lapsed tegid neli ringi järjest. Vahepeal saab pinkidel istuda ja nautida vaatepilti, kuidas tillukesed autojuhid üritavad parklat vallutada. See on nii armas ja naljakas – soovitan kindlasti video teha!
Praktilised näpunäited tulevastele külastajatele:
- Asukoht ja kohalejõudmine: Muuseum asub imeilusas kohas Varbusel. Vaata täpset asukohta muuseumi kodulehelt.
- Varu aega (ja siis veel natuke): Meie viibisime kohal mitu tundi ja ikka jäi tunne, et mõni nurk jäi avastamata. Planeeri see terve päeva ettevõtmiseks.
- Söök ja jook: Kuigi kohapeal on mõnus kohvik, kulub lastega Lõuna-Eestis rännates alati ära oma veepudel ja väikesed snäkid. Meie tegime vahepeal väikese pikniku varjus ja see andis lastele uue energialaksu.
- Riietus: Vali mugavad jalanõud ja riided, sest kõndimist ja ronimist on palju!
Praktiline info: Eesti Maanteemuuseum asub aadressil Varbuse, Põlva maakond (Pikk 2, Varbuse). Muuseum on avatud maist septembrini iga päev kell 10–18, talveperioodil kolmapäevast pühapäevani kell 10–17. Täiskasvanule maksab pilet 12 eurot, perepilet (2+2) on 28 eurot. Muuseumikaardiga pääseb tasuta! Tartust autoga sõites jõuab kohale umbes 40 minutiga. Parkimine on tasuta ja parkla on suur. Muuseumis on ka kohvik, kus saab süüa ja väikseid snacke osta.
Kellele sobib Eesti Maanteemuuseum?
Parim aeg külastamiseks: Eesti Maanteemuuseumi saab külastada aasta ringi, aga parim aeg on kindlasti mai kuni september, kui liikluslinnak on avatud ja väliala on täies hiilguses. Suvekuudel korraldatakse ka erisündmusi ja temaatilisi päevi – tasub muuseumi kodulehte jälgida. Talvel on muuseum rahulikum ja saad sisenäitusi rahulikult nautida, aga liikluslinnak on suletud. Kui lähed nädalavahetusel, mine pigem hommikul – pärastlõunal võib eriti suvel üsna rahvarohke olla. Argipäeval on muuseum rahulikum ja parem valik, kui võimalik.
Eesti Maanteemuuseum sobib absoluutselt kõigile, aga eriti hästi lastega peredele. Väikesed lapsed (2–5 aastat) naudivad lastemuuseumi mängutube ja liikluslinnakut. Koolilapsed (6–12 aastat) võtavad kõige rohkem rõõmu väliala masinatest, simulaatoritest ja elektriautodest. Teismelised ja täiskasvanud leiavad palju põnevat ajaloonäitustest ja veteranautode kollektsioonist. Vanavanemad armastavad nostalgilisi näitusi, mis tuletavad meelde nende nõukogude-aegseid sõidukeid. Isegi ilma lasteta paarid leiavad siin vähemalt pooleks päevaks tegemist – eriti kui oled autohuviline. Maanteemuuseum on ka populaarne kooliekskursioonide sihtkoht ja suurepärane koht sünnipäevade pidamiseks.
Kui tuled Maanteemuuseumisse, tasub Lõuna-Eestis veidi kauem peatuda. Lähedal asub ka Põlva linn oma looduskaunite matkaradadega ja Taevaskoja, mis on ideaalne piknikukoht. Tartust tulles võid teel peatuda mõnes Lõuna-Eesti mõisas või külastada Tartu muuseume. Meie tegime Maanteemuuseumist tervikliku nädalavahetuse – ühel päeval muuseum ja teisel päeval Tartu linna avastamine. Nii saab Lõuna-Eesti puhkusest maksimumi!
Maanteemuuseum on väärt külastamist! Ja ärge unustage Muuseumikaarti – see tasub end kiirelt ära!
Eesti Maanteemuuseum on kahtlemata üks nendest kohtadest, mis teeb puhkuse Eestis meeldejäävaks. See on segu haridusest, nostalgiast ja puhtast mängurõõmust. Meie lapsed küsivad juba praegu, millal me tagasi läheme. Kui sa pole seal veel käinud, siis pane see oma suveplaani – see on seda väärt! Maanteemuuseum on meie arvates üks parimaid Eesti muuseume lastega külastamiseks. Kombineerides Maanteemuuseumi külastuse näiteks Tartu muuseumidega, saad kokku panna väärt mitmeapäevase puhkuse Lõuna-Eestis.
Loe ka teisi artikleid muuseumide kohta: Eesti külastatuimad muuseumid | 5 Tallinna muuseumit | 5 Tartu muuseumit | Kõik Eesti muuseumid | Tasuta muuseumid Tallinnas
