Lennusadam Tallinnas: aus juhend muuseumisse, kust lapsed ära tulla ei taha

Lennusadam on koht, kuhu sa lähed tunniks ja jääd kolmeks. Ma olen seda näinud ikka ja jälle. Sa astud sisse, mõtled, et vaatad muuseumi kiiresti ära, ja siis äkki seisad sa allveelaeva raudses kõhus, kummardud madalate torude all ja saad aru, et siit niipea välja ei pääse. Ja ausalt, sa ei tahagi.

See on Eesti Meremuuseumi pärl ja üks Tallinna kõige ägedamaid muuseume. Kui ma pean otse ütlema, siis Lennusadam on üks väheseid kohti, kuhu ma võin minna ükskõik kui mitu korda ja leian iga kord midagi uut. See ei ole klaasi taga vaatamise koht. See on koht, kuhu sa pead käed külge panema, ja just sellepärast ei taha sealt keegi, eriti lapsed, ära tulla.

Allveelaev Lembit, koht, kust kõik algab

Kui sa Lennusadamas ainult ühte asja teed, siis mine allveelaeva sisse. Lembit ehitati 1936. aastal Inglismaal, Eesti riigi tellimusel, veel enne sõda, ja see masin teenis aastakümneid. Täna saad sa selle raudsesse kõhtu ronida ja kõndida läbi sama kitsa koridori, kus mehed elasid, magasid ja töötasid, õlalaiuses ruumis, mille kohal ripuvad torud ja ventiilid.

See on kõhe kogemus parimas mõttes. Sa nuusutad metalli ja masinaõli, paned käe torpeedotorudele ja saad aru, et see ei ole mudel. See on päris sõjamasin, kus iga sentimeeter on läbi mõeldud, ja kus inimesed pidid usaldama oma elu sellele raualahmakale tundide kaupa vee all. Pärast seda vaatad sa kõike muud teise pilguga. Lembit teeb Lennusadamast Lennusadama.

Angaarid ise on suurim eksponaat

Enne kui sa üldse mõne laeva või lennuki juurde jõuad, vaata üles. Lennusadam asub vanades vesilennukite angaarides, mis ehitati 1916. ja 1917. aastal, ja need hooned on omaette ime. Need on õhukesekoorelised raudbetoonkuplid, oma aja insenerikunsti tipp, midagi, mida toona mujal maailmas peaaegu ei osatud teha. Aastakümneid seisid need varemetes, tuul ja vesi tegid oma töö, kuni need lõpuks korda tehti ja 2012. aastal avati muuseumina.

Seisa keset saali ja vaata kupli alla. See ruum on nagu katedraal, ainult et palvetamise asemel ripuvad siin laest lennukid ja su jalge all on laevad. Just see kontrast, vana sõjaline insenerivärk ja tohutu vaba ruum, teebki kohast millegi enama kui lihtsalt eksponaatide lao. Hoone ise jutustab lugu, ammu enne kui sa ühtegi silti loed.

Lennukid, laevad ja jäälõhkuja õues

Lembit ja angaarid on tähed, aga ümberringi on terve maailm. Laest ripub vesilennuk, su ümber seisavad väiksemad laevad ja paadid, jääpurjekad, miinid, kahurid ja sadu väiksemaid asju, mis igaüks oma loo räägivad. Lennusadam katab kogu Eesti mereloo, kalapaadist sõjalaevani, ja teeb seda nii, et sa ei väsi.

Ja siis mine õue. Sadamas, kohe muuseumi kõrval, seisab aurujäälõhkuja Suur Tõll, maailma suurim säilinud sõjaeelne aurujäälõhkuja. Sa saad selle pardale minna, kõndida tekil, vaadata masinaruumi ja kujutleda, mis tunne oli murda jääd Läänemerel sajand tagasi. Paljud jätavad selle vahele, sest see on väljas ja nõuab paari lisaminutit. Ära tee seda viga. Suur Tõll on osa kogemusest.

Lennusadam lastega: miks nad ära ei taha tulla

Kui sul on lapsed, on Lennusadam praktiliselt kindel võit. See on üks väheseid muuseume, kus lapsele ei pea kogu aeg ütlema „ära puutu”. Siin ongi mõte puutuda. Lennusimulaatorid, kus saab ise lennukit juhtida, lasketiir, asjad, mille sisse ja peale saab ronida, nupud, mida vajutada. Laps ei seisa siin igavledes, ta jookseb ühe asja juurest teise juurde.

See teebki Lennusadamast koha, kuhu pere võib minna ja kus kõik on rahul. Täiskasvanu saab oma ajaloo ja insenerivärgi, laps saab oma seikluse. Arvesta, et lastega võtab ringkäik kauem aega, mitte sellepärast, et oleks igav, vaid sellepärast, et nad ei taha edasi minna. Käru mahub sisse, ja kohapeal on kohvik, kus saab vahepeal istuda ja jalgu puhata.

Praktiline: piletid, lahtiolek ja kohale saamine

Lennusadam asub Tallinnas Kalamajas, mere ääres, Põhja-Tallinna otsas. Vanalinnast saab sinna jalgsi umbes kahekümne viie minutiga, kui kõnnid mööda rannikut, ja see jalutuskäik ise on tore. Trammi ja bussiga jõuab samuti lähedale, ning autoga tulles on parkimine olemas. Kui plaanid Eestit laiemalt avastada, võrdle rendiautosid Discover Carsist.

Muuseum on tavaliselt avatud teisipäevast pühapäevani, esmaspäeviti enamasti suletud, aga lahtiolekuajad tasub enne käiku Eesti Meremuuseumi ametlikult lehelt üle vaadata, sest hooajati need muutuvad. Piletid on olemas nii täiskasvanule, õpilasele kui perele, ja perepilet on suuremale seltskonnale selgelt soodsaim valik. Täpsed hinnad muutuvad aeg-ajalt, nii et kontrolli need samuti enne minekut ametlikult lehelt.

Ja üks asi, mida paljud ei tea: kui sul on muuseumikaart, tasub vaadata, kas ja kuidas see Lennusadamas kehtib, sest sagedasele muuseumikülastajale tasub kaart sageli kiiresti ära.

Kui kaua planeerida ja millal minna

Arvesta vähemalt kaks tundi, ja lastega pigem kolm. Lennusadam on suur ja tihe, ja kui sa kiirustad, jätad sa pool kogemusest nägemata. See on ka ideaalne vihmase päeva plaan, sest siin oled sa katuse all ja päev võib õues sadada nii palju kui tahab.

Kõige rahulikum on tulla argipäeva hommikul, kohe avamise järel, sest siis pole veel kooligruppe ja sa saad allveelaeva ja simulaatorid rahulikult enda käsutusse. Nädalavahetustel ja koolivaheaegadel on rahvast rohkem, eriti halva ilmaga, kui terve linn otsib katusealust tegevust. Kui saad valida, vali hommik.

Kas Lennusadam on seda väärt

Olen aus, nagu alati. Lennusadam ei ole odav, eriti kui lähed terve perega. Aga see on üks väheseid Tallinna muuseume, kus ma ei ole kunagi kuulnud kedagi pärast ütlemas, et raha oli raisatud. Sa saad allveelaeva, mille sisse ronida, sajandi vanuse jäälõhkuja, mille tekil seista, ja hoone, mis on ise insenerimälestis. See ei ole muuseum, mida sa vaatad. See on muuseum, mida sa läbi elad.

Kui sa oled Tallinnas ja sul on pool päeva aega, eriti lastega, eriti halva ilmaga, siis Lennusadam on minu jaoks lihtsalt õige vastus. Mine hommikul, planeeri rohkem aega kui arvad, ja ära unusta õues seisvat Suur Tõllu.

Natuke ajalugu: kuidas varemetest sai muuseum

Tasub teada, kust need angaarid üldse tulid. Need ehitati Esimese maailmasõja ajal, 1916. ja 1917. aastal, osana tsaaririigi merekindlusest, mis pidi Tallinna kaitsma. Vesilennukid, mis siit startisid, olid tolle aja kõrgtehnoloogia, ja angaarid ise olid insenerilik julgustükk: hiiglaslikud õhukesest raudbetoonist kuplid ilma sisemiste sammasteta. Toona oli see peaaegu enneolematu.

Siis tuli sõda, okupatsioon ja aastakümned hooletust. Angaarid seisid pikalt tühjana, katused lekkisid, betoon murenes, ja kogu ehitis oli hävimise äärel. Alles 2010. aastate alguses tehti suur taastustöö, ja 2012. aastal avati Lennusadam muuseumina. Täna on see üks Eesti külastatuimaid muuseume. Kui sa seisad selles tohutus ruumis, mõtle korraks, et veel hiljuti oli see varemed. See teeb kogemuse veel paremaks.

Mida veel vaadata, lennukist jääpurjekani

Just see mitmekesisus teeb Lennusadamast koha, kus kaks tundi kaob märkamatult. Sa ei vaata ühte kitsast teemat, sa vaatad tervet Eesti mereajalugu, kalapaadist sõjamasinani, ja kõik on koos ühe katuse all. Võta aega, loe sildid, vajuta nuppe. Siin ongi mõte ringi liikuda ja avastada, mitte kiiresti läbi joosta.

Suur Tõll, aurujäälõhkuja, mida ei tohi vahele jätta

Ma mainisin teda juba, aga Suur Tõll väärib oma lõiku, sest liiga paljud jätavad ta vahele. See aurujäälõhkuja seisab kohe muuseumi kõrval sadamas, ja see on maailma suurim säilinud sõjaeelne aurujäälõhkuja. Sa lähed pardale, kõnnid mööda tekki, vaatad alla hiiglaslikku masinaruumi ja kujutad ette, mis tunne oli murda Läänemere jääd sajand tagasi, söe, auru ja inimjõuga.

See on omaette kogemus, vabas õhus, tuule käes, ja see annab Lennusadama loole füüsilise mõõtme, mida ükski silt sees ei anna. Pane selga midagi sooja, mine õue ja astu Suur Tõllu pardale. Sa ei kahetse, ja just see õues seisev hiiglane jääb paljudele kõige rohkem meelde.

Kombineeri käik: Kalamaja, meri ja Telliskivi

Lennusadama üks parimaid külgi on see, kus ta asub. Sa oled Kalamajas, Tallinna kõige vahvamas linnaosas, vanade puumajade, mere ja loomingulise melu keskel. Tee Lennusadamast terve päev, mitte kiire muuseumikäik. Kõnni kohale mööda mererannikut vanalinnast, ja pärast muuseumi suundu Telliskivi loomelinnakusse, kus on kohvikud, restoranid ja poed. Lähedal, Noblessneris, asub ka Proto avastuskeskus, kui jaksu jagub veel ühe muuseumi jaoks.

Nii saad sa ühe käiguga muuseumi, mereõhku ja linnaelu, ilma et peaksid kuhugi sõitma. Just see teeb Lennusadamast hea ankru terve päeva plaanile. Kui otsid lähedale ööbimist, vaata majutust Tallinnas. Tulles Soomest üle lahe, vaata ka meie päevareisi Helsingist Tallinna.

Lennusadam vihmase päeva päästjana

Üks asi, mille pärast tallinlased Lennusadama eriti armastavad, on ilm. Kui väljas sajab või puhub külm meretuul, on see üks parimaid kohti terves linnas, kuhu lastega minna. Sa oled katuse all, ruumi on palju, tegevust jagub tundideks, ja keegi ei pea külmas pargis kannatama. Halva ilmaga koolivaheajal on siin muidugi rahvast rohkem, nii et tule varakult. Aga pane Lennusadam endale meelde just järgmiseks halliks päevaks, mil sa ei tea, kuhu lastega minna.

Vaata ka teisi Tallinna muuseumeid: 5 Tallinna muuseumi, mida tasub külastada ja Eesti külastatuimad muuseumid.

Korduma kippuvad küsimused

Kui kaua Lennusadamas aega kulub?

Arvesta vähemalt kaks tundi, lastega kolm. See on suur muuseum ja kiirustades jääb pool nägemata.

Kas Lennusadam sobib lastega?

Jah, see on üks parimaid pere-muuseume Tallinnas. Palju on interaktiivset, lennusimulaatorid, lasketiir ja asjad, mille sisse saab ronida, nii et lapsel ei hakka igav.

Kas allveelaeva Lembit saab sisse minna?

Jah, ja just seda peabki tegema. Sa saad ronida allveelaeva sisemusse ja kõndida läbi selle kitsa koridori, kus meeskond elas. See on Lennusadama parim osa.

Kuidas Lennusadamasse saab?

See on Kalamajas, mere ääres. Vanalinnast on jalgsi umbes kakskümmend viis minutit mööda rannikut, ja kohale saab ka trammi, bussi või autoga.

Millal Lennusadam avatud on?

Tavaliselt teisipäevast pühapäevani, esmaspäeviti enamasti suletud. Hooajati lahtiolekuajad muutuvad, nii et kontrolli need enne käiku Eesti Meremuuseumi ametlikult lehelt.

Kas muuseumikaart kehtib Lennusadamas?

Tasub kontrollida, kuidas muuseumikaart parajasti Lennusadamas kehtib. Sagedasele külastajale tasub kaart sageli kiiresti ära.

Kas Suur Tõllu pardale saab minna?

Jah. Aurujäälõhkuja Suur Tõll seisab õues sadamas ja sa saad selle pardale minna, tekil kõndida ja masinaruumi vaadata. Pane selga midagi sooja, sest see osa on vabas õhus.

Kas Lennusadam sobib vihmase ilmaga?

Ideaalselt. Sa oled katuse all ning ruumi ja tegevust jagub tundideks, nii et see on üks parimaid halva ilma plaane lastega Tallinnas.

Kui palju Lennusadama piletid maksavad?

Piletihinnad muutuvad aeg-ajalt, ja perepilet on suuremale seltskonnale soodsaim valik. Kontrolli täpsed hinnad enne käiku Eesti Meremuuseumi ametlikult lehelt.

Kas Lennusadam sobib ka täiskasvanule ilma lasteta?

Kindlasti. Allveelaev, jäälõhkuja ja insenerilik hoone pakuvad huvi igas vanuses, ja interaktiivne pool on lihtsalt boonus.

Kas Lennusadamas saab käruga liikuda?

Jah, käru mahub sisse ja suurem osa ekspositsioonist on ligipääsetav. Allveelaeva kitsast sisemust saab vaadata kordamööda. Kohapeal on ka kohvik ja muuseumipood.

Kas Lennusadam on sama mis Eesti Meremuuseum?

Lennusadam on Eesti Meremuuseumi osa. Meremuuseumil on ka teine maja, Paks Margareeta vanalinnas, aga just Lennusadam on see suur ja interaktiivne kogemus, mille pärast enamik inimesi tuleb.

Kokkuvõttes on Lennusadam üks neid harvasid kohti, kuhu võib minna ikka ja jälle. Allveelaev, jäälõhkuja ja angaarid, mis on ise ajaloomälestis, teevad sellest muuseumi, mida sa ei lihtsalt vaata, vaid läbi elad. Mine hommikul, planeeri rohkem aega kui arvad, ja ära unusta õues seisvat Suur Tõllu.

Kui oled juba Noblessneri sadamas, jää veel: kõrval asub Proto avastuskeskus, interaktiivne teaduselamus, mis sobib suurepäraselt Lennusadama kõrvale.

Avalikustus: see artikkel võib sisaldada partnerlinke. Kui broneerid või ostad nende kaudu, võime teenida väikese vahendustasu, sulle lisakulu ei teki. Soovitame ainult seda, mida ise usume.