Portugal hiilis mulle ligi. Tulin ranniku pärast ja jäin tunde pärast, et keegi siin ei ürita meeldida turistidele. Ei ole mingit uhket turundust ja reklaami. Siin lakkab Algarve olemast postkaart ja muutub kohaks, kus kalamehed heidavad õnge kaljudelt ja su reisi parim eine maksab sadama kõrval kuuris kümme eurot. Mu Portugali lood kalduvad läände ja lõunasse, maailma lõpu neemedele Sagrese ümber ja Lagose pehmematele, kaunimatele tänavatele. Sellised nurgad, kus surfarid, pensionärid ja hulkuvad koerad jagavad sama randa. See pole luksussihtkoht ja ma ei tahakski, et oleks. Tule ookeani, ausa toidu ja inimeste pärast ja sa ei kahetse.
Kaljunukil seisid kalamehed. Otse seal serval, kus Euroopa lihtsalt otsa saab ja allpool möirgas ookean. Kalamehed heitsid rahulikult õnge. Mina seisin eemal ja mul hakkas ikka väga kõhe. Kohalikud teevad seda siin iga päev. See on täiesti pöörane viis surma saada, üks samm valesti ja ongi kõik. Aga keegi seal ei tee sellest numbrit, ja […]
Sagres ja Lagos: reis maailma lõppu, mille surfarid endale võtsid Loe edasi »
